Loovus on müstiline miski, millest on sageli palju juttu. 
​Võrdlemisi harva räägitakse aga sellest, mida erinevate konseptsioonide ja teooriate kohaselt üldse loovuseks peetakse.

Väärarusaam nagu loovus oleks midagi sellist, mis on osaks saanud vaid vähestele väljavalitutele, ei ole tegelikult tänapäevalgi kuhugi kadunud. 

Tegelikult on aga loovus loomulik osa meist kõigist ning selleks, et seda väidet kinnitada, on mõistlik rääkida loovuse teoreetilisest ja psühholoogilisest definitsioonist ning taustast.

McLeod ja Cropley (1989) leidsid, et loovus on isiksuseomaduste kogum, mis annab inimesele eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uutviisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada. Sama teema edasiarendusena leidsid Cropley ja Urban 2000 aastal, et loovus on asjakohaste ja tõhusate uute ideede loomine. Feldhusen (1999) pidas loovust aga selliste uudsete ideede, toodete, seadmete või kunstiteoste loomiseks, mis meie elu edendavad. Viimast käsitlust kasutatakse sageli ka kaasaegse disaini kontseptsiooni loomisel.

Elitaarne vaateviis aga omakorda arvaski, et loovus on vaid andeka vähemuse pärisosa. Nad olid arvamusel, et individuaalne loovus on inimese genotüübiga bioloogiliselt ette määratud ja loovtöös võivad edukalt olla vaid need, kes on sünnipäraselt teistest võimekamad.
Tänapäeva psühholoogia on nende vaated ümber lükanud.

Egalitaarne vaade seisnes aga selles, et sotsiaalselt hinnatava loomingu tekkeks oli vaja vaid head väljaõppet, innustavat honorari, kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid, tahet ja järjekindlust.

Kombinatoorikud mõistavad loomingulise tegevuse all tuntud elementide uutmoodi, uuel otstarbel või uues kohas ühendamisena, mille tulemusel tekib uue tunnetus-, tarbimis- või kunstiväärtusega tulem ehk toode.

Arthur Koestleri ("The Act of Creation", 1964) järgi loovinimene lihtsalt seostab, valib, paigutab ümber ja sobitab uudsel viisil kokku olemasolevaid detailteadmisi, ideid, konseptsioone või probleemilahendusviise. Loomingu lähtepunktiks on tema arvates võime harjumuspärast ja tuntut produktiivselt teisiti kasutada ja näha asju teise nurga alt. Tema arvates on loovuse juures tähtsaim oskus näha eraldi ideede ja asjade varjatud ühendusi ning mõista erinevas sarnast. Tema arvates toimub loomeprotsess sageli nn bisotsiatsiooni abil, mida ta määratleb probleemi sellise lahendamisega, kus eesmärgile jõudmiseks laenatakse edasiviiv idee mingist teisest, sageli lähteülesandele väga kaugest valdkonnast.

Intuitivistide arvates on eredas isikupärases loomingus esiplaanil pigem vaistlik, intuitiivne pool. Samas ei eita nad ka loogikast ajendatud ratsionalistlikku loogilis-algoritmilist tunnetust.

Interaktsionaalse käsitluse kohaselt kujuneb loomingulise tegevuse motivatsioon vastusena sotsiaalse kogukonna väljakutsetele ja nõuetele. Esteetilise või tarbimisväärtusega loominguline produkt omakorda tekib aga looja ja keskkonna tiheda koostoime tulemusel.

Ortodoksne psühhoanalüüs käsitleb loomingulise tegevuse põhimotiivina püüdu lahendada inimese sisekonflikte. Psühhoanalüütikute arvates kujutavad paljud taiesed, leiutised ja teaduslikud avastused endast lihtsalt loova natuuri rahuldamata ürgtungide sublimatsiooni ehk siis nö peenemat ja kultuursemat, ühiskonnas vastuvõetavaks tunnistatud väljaelamist.

Freudi arvates on loodus kinkinud kunstnikele võime väljendada justnimelt enda loodud teoste kaudu oma kõige salajasemaid psüühilisi nägemusi (mis on sageli isegi nende enda eest varjatud).

Psühhoanalüütikute arvates kuuluvad loomingulisus ja loovus nende inimeste inimloomuse latentsete omaduste hulka, mis pääsevad üksnes siis vabalt väljenduma, kui neid järjekindlalt kasutatakse ja arendatakse (just seda tegelikult kõik kunstnikud ja loomeinimesed ka teevad).

Ehk oled märganud, et enamik loomeinimesi vastab oma toodete ja teoste inspiratsiooniallikate kohta põiklevalt ning jääb mulje, et neil poleks ka endal selle kohta täielikku selgust (tõenäoliselt oled ka ise vähemalt korra sama kogenud). Tegelikult võivadki loovisiku elus aset leidnud traumad, tema sisekonfliktid ja hingekriisid saada loometöö motivatsiooni liikumapanevaks jõuks. Loomingulise tegevuse tulemusel sündinud taiestest võib väga sageli leida siseprobleemide sümboolseid tähendusi ja paralleele.

Klassikaline psühhoanalüüs seletab üsna veenvalt neid juhtumeid, kus loominguline tegevus on saanud tõhusaks hingemure ületamise ja vaimse tasakaalu taastamise vahendiks.

California ülikooli biofüüsik Thorton Sargent leidis aga, et loovus on tihedalt seotud psüühiliste häiretega. Tema avastuse kohaselt on vaimse tervise risk eriti kõrge kõigil loometöö aladel, olgu siis tegemist kujutava kunsti, muusika, kirjanduse või mistahes loovalaga. Psühhoosi risk on iseäranis kõrge aga just kunstnikel (lausa 30%).

Teine California teadlane, psühhiaater Jon Karlsson nendib aga,  et paljudel kuulsatel teadlastel on olnud skisofreenia sümptomeid. Lisaks sellele on geeniuste ja skisofreenikute projektiivtestide vastustes leitud väga palju sarnaseid jooni. Enamik hingeteadlasi on siiski vaatamata avastustele seisukohal, et psüühiliste häirete all kannatavad suurmehed on oma teosed loonud haigushoogude kiuste, mitte tänu nendele.

Psühhiaater Frederic Flack aga väidab, et millegi uudsel viisil nägemiseks, peab olema normidest piisavalt vaba ja olema seejuures võimeline taluma tähelepanu äratamata kinnistunud sotsiaalsete normide toetajate sageli väga julma kriitikat.
Ka tema leidis, et neuroosid ja psühhoosid pigem takistavad, kui kergendavad loomingut. Loovuse kõrgfaase saadab tema hinnangul sageli depressioon ja samas võib kestev masendusperiood olla tihti lihtsalt peatse loomingulise tõusu märk.

Mitmefaktoriteooriates (Joy Paul Guilford jt) mõistetakse aga loovust kindla hulga osiste, tunnuste ehk vaimsete elementaarvõimete struktuurina.

Kompensatsiooniteooria esindajad ( E. Torrance jt) peavad loomingu keskseks osaks suutlikkust täita puuduva info tingimustes teabelüngad ja tuua esile edasiviivaid hüpoteese, ideid ja lahendusvariante.

Kognitivistliku psühholoogia käsitleb loovust, kui teadmiste varamut kaardistavat ja struktureerivat tunnetustegevust, mis viib konkreetse probleemi lahendamiseks kõlblike uute ideede ja hüpoteeside esitamisele. Nende seisukohast ei ole elav kujutlusvõime ja originaalsus veel loovuse tõendid. Küll aga iseloomustavad omamoodi mõtlemisviis ja lopsakas fantaasia suurepäraselt nii lapsi, kui ka psühhopaate.

Humanistlik psühholoogiasuund (Abraham Maslow, Gordon Allport, Erich Fromm jt) ei eita loometöö terapeutilist tähendust, kuid samas peab loova isiksuse eredaimaks tunnusjooneks püüdlemist küpse, terve ja harmoonilise eneseväljenduse poole. Humanisti arvates ei ole loomingu põhimõtivatsiooniks mitte sisepinge lahendamine, vaid oma kõrgemate vajaduste rahuldamine. Humanistlik eluvaade väärtustab seeläbi ka väga kõrgelt loomingulise harrastuse või tööga kaasnevat vaimset ärksust, tegevusse keskendumist ja isiksuslike võimete arendamist.
 
Frommi kohaselt lubab loov hoiak ületada oma "mina" piiratuse, tunneteda maailmaga samastudes seda "tõelisemalt", vahetumalt ning moonutusvabamalt. Samuti vabaneda sel moel alateadliku hirmu ja ärevuse kammitsatest. Loovus ei peegelda mitte psüühilise häire ilmingut, vaid on pigem tervise tõestus.

Sarnaselt psühhoanalüüsile, rõhutab ka humanistlik psühholoogiasuund loomingus alateadvuse osakaalu. Samuti osutavad mõlemad kontseptsioonid kahjutoovale toimele, mida võib tekitada inimese loovale algele repressiivne ja tasalülitav ühiskond.

Hoopis põnevalt mõtestab loovust aga Jaapanis (zen) ja Hiinas (chan) levinud mahajaana-budism. Zen näeb isiksusliku kasvu allikaid aurotiteedivaba vaimse iseolemise saavutamises, spontaansuse lisandumises ja virgumisalge (buda-meele) arengus. Loova eneseteostamise tõketena nähakse ennekõike isiksusliku terviklikkuse ja seesmise vabaduse puudumist ning konvergentse ja jäiga mõtteviisi domineerimist intuitiivse tajumise üle.

Loovalt ennast teostava elamisviisi harrastamiseks soovitab zen asendada elu kontseptuaalne käsitlusviis selle vahetu tajumisega isiklike muljete, intuitiivse taju, kogemuste ja elamuste kaudu. Kontseptuaalne (kindlas raamis ja mõtteviisis kinni) teadmine ja raamatutarkus ei saa mitte mingil juhul asendada vahetu kogemusega omandatud teadmist. Oma loova väljenduse tugevaks toeks on zeni kohaselt püüd meele otsesusele, lihtsus, sirgjoonelisus ja siirus.

Tegelikult on zen mõjutan Jaapani kultuuri arengut enam, kui mistahes muu filosoofilis-religioosne suund. Haikud, lilleseadekunst, no-teater, karate, kalligraafia, iluaiad, teetseremooniad, jaapani maalikunst, meditatiivne muusika jpm - kõik need meid vaimustavad Jaapani traditsioonilise kunsti avaldumisvormid on saanud tugevad arenguimpulssid justnimelt zeni loovust õilistavat vaimsusest.

Niisiis, kas Sa tõesti saad peale kõigi nende teoreetiliste käsitluste lugemist öelda, et kusagil Sinu sees ei ela suur loovus?

Artikli kirjutamisel olid väga abiks Anti Kidroni raamat "Leidlik meel" ja 
​Henry Gleitman, James Gross, Daniel Reisbergi "Psühholoogia".

Holistilise maailmavaate kohaselt on inimese keha, hing, tunded ja mõistus ühtne tervik. See tähendab omakorda seda, et kõik Sinu mõtted ja tunded mõjutavad Su füüsilist tervist. Tervik püüab alati säilitada tasakaalu ning selle puudumine mistahes süsteemi osas viib kogu terviku tasakaalust välja.

Loovus on samuti üks lahutamatu osa sellest suurest ja terviklikust süsteemist. Häiritud tasakaal ongi omakorda üheks peamistest põhjustest, miks paljud inimesed ei suuda leida ühendust oma sisemise loovusega.

Tõenäoliselt oled Sinagi kuulnud tšakratest - inimese peenkehas paiknevatest energiakeskustest. Nad on selgrookanalit läbivad väekeskused, millel on väga suur mõju Su tervisele, meeleolule ja üldisele seisundile. Tšakrad on otseselt seotud sellega, kuidas Sa ennast füüsiliselt, emotsionaalselt ja vaimselt tunned, kui terve, elujõuline ja aktiivne Sa oled ning kuidas Sa universumi ja end ümbritsevate inimestega suhestud.

Tšakra on terminina pärit sanskriti keelest ning tähendab pöörlevat ratast, mis kiirgab energiat. Ehkki inimkehas on tuhandeid tšakraid, kasutatakse tänapäeval Läänes kõige enam seitsme peamise ja kõige suurema energiakeskusega süsteemi.

Tšakrate süsteem pärineb algselt hinduismi ja budismi vaimsetest praktikatest. Tänapäeval kasutatakse tškrate süsteemi kõige sagedamini India traditsioonilisest meditsiinist ajendatud praktikates, alternatiivmeditsiinis ning otseloomulikult joogas. 

Kogu tšakrasüsteem on üles ehitatud tasakaalule. Kõik tšakrad on väga peenel tasandil omavahel ühendatud ning ühe tasakaalutus (blokeering või ülefunktsioneerimine) viib ka teised tasakaalust välja. 

Ehkki tšakrate teema on tohutult põnev ja sellest võikski kirjutama jääda, on loovuse seisukohast kõige olulisem teine, oranzi värvi sakraaltšakra (seksuaaltšakra).
7. Kroontšakra - ühendus kõiksuse ja infoväljaga, õndsus, lõpmatus.
6. Kolmas Silm - intuitsioon, tunnetus
5. Kurgutšakra - kommunikatsioon, oma tõe järgi elamine, eneseväljendus.
4. Südametšakra - kaastunne, tingimusteta armastus.
3. Päikesepõimik - vägi, tahe, jõud.
2. Sakraaltšakra - seksuaalsus, loovus, kirg, elujõud, naudingud.
1. Juurtšakra - baasvajadused, turvatunne, ellujäämine.
Füüsilises kehas asub sakraaltšakra käelaba laiuselt nabast allpool.
​
Kui Su sakraaltšakra on tasakaalus, siis usaldad Sa täielikult elu voolamist. Sa naudid elu, suhtud sellesse kirglikult ning Sul on väga tugev loomisjõud. Geniaalsed ideed, uuenduslikud lahendused ja loovus voolavad Sinu sees vabalt ning Sul on alati hea ühendus oma sisemise loojaga. Kogu looming - olgu tegemist luule, maalikunsti, graafilise disaini või geniaalse äriideega, saab alguse just sellest tšakrast. Ka elu suurim looming - laps - saab alguse just sellest energiakeskusest.
Tasakaalus sakraaltšakraga oled aldis jagama oma emotsionaalseid ja materiaalseid resursse teistega ning Sa tead, et ka küllus on pidevas voolamises ja seda jagub kõigile. Sa mõistad oma sügavat sisemist intiimsust ning Sinu suhted Su partneri, sõprade ja ümbritsevate inimestega on loovad, tähendusrikkad ja kvaliteetsed.

Üks hea tuttav esitas mulle hiljuti ülimalt põneva väljakutse - nimetada jooksvalt ja igasuguseid abivahendeid kasutamata 30 lihtsat ja käepärast viisi loovuse turgutamiseks ning inspiratsiooni leidmiseks.
​
Otsustasin lati pisut kõrgemale nihutada ja panin kirja hoopis 101 ideed.
Ehk leiad Sinagi siit mõne põneva idee või äkki inspireerib see nimekiri Sind hoopiski enda oma koostama.
101 lihtsat viisi oma loovenergia turgutamiseks:
1. Mine metsa jalutama (viibi looduses)
2. Jäta jalutuskäigu ajaks telefon koju
3. Talleta meenutamist väärt hetked oma mällu, mitte fotole
4. Kasuta vaba hetke millegi põneva kritseldamiseks
5. Vali tööle sõitmiseks uus või ebatavaline tee/marsruut
6. Mine täiesti üksi kinno või kohvikusse ja jälgi inimesi
7. Hakka pidama päevikut
8. Mine reisile
9. Võta ette üks põnev matk (taaskord ilma telefonita)
10. Tutvu uute inimestega
11. Katseta uusi asju ja tegevusi
12. Katseta uusi maitseid (jah, see tähendab ka näiteks lõuna söömist uues kohvikus)
13. Murra rutiini - külasta kodupoe asemel vahel näiteks mõnda suurema kaubanduskeskuse hüpermarketit või vastupidi
14. Loe muinasjuturaamatuid
15. Vaata multikaid (või filme, mida Sa tavaliselt kunagi ei vaataks)
16. Soeta mõni täiskasvanutele mõeldud värvimisraamat ja... värvi!
17. Õpi selgeks mõni uus ja ebatavaline oskus
18. Nihuta piire ja tee midagi täiesti meeletuna tunduvat
19. Külasta mõnda näitust või väljapanekut
20. Jaluta oma lapsepõlve kodutänavatel
21. Külasta mõnda erilist kohta oma minevikust
22. Külasta põnevaid Eesti väekohtasid, millest Sa võibolla veel kuulnudki pole
23. Mine mõnda põnevasse laagrisse või retriiti (ka SPA sobib hästi)
24. Leia endale mõni põnev koolitus või kursus
25. Laula (kasvõi dušši all või üksi autoroolis olles)
26. Joonista, kritselda või maali
27. Heegelda, koo või õmble midagi valmis
28. Valmista oma kätega endale midagi ilusat
29. Kui Sul on laps, siis kuula tähelepanelikult tema juttu ja ela sisse tema mängudesse
30. Kui Sul pole last, siis veeda võimalusel aega väiksemate lastega - nad on tohutult inspireerivad
31. Katseta köögis - retsepti järgimise asemel tee midagi täiesti uut, leia inspiratsioon endast
​32. Anna spordile võimalus - mine jooksma või sõida rattaga
33. Avasta põnev joogamaailm
34. Mediteeri (soovitatavalt iga päev)
35. Või veeda igapäev natuke aega täielikus vaikuses
36. Ümbritse end positiivsete ja energiliste inimestega
37. Naera - täiesti niisama ilma igasuguse mõjuva põhjuseta (tee seda iga päev)
38. Vaata videosid ülinunnudest ja naljakatest lemmikloomadest
39. Vaata videosid sellest, kuidas naised autosid pargivad
40. Osta endale midagi täiesti ebapraktilist, aga see-eest ilusat (soeta midagi sellepärast et Sa tahad, mitte ei pea)
41. Poputa ennast - koori, kreemita jnejne.
42. Alusta iga hommikut duššiga (voolav vesi paneb energia liikuma)
43. Käi sageli ujumas (ja ka saunas)
44. Luba endale regulaarset massaazi
45. Lase enda eest hoolitseda
46. Vabane muremõtetest (Sa ei saa muuta seda, mis oli ja sageli ei muuda mõtlemine ja muretsemine ka seda, mis alles ees)
47. Alusta hommikut positiivsete enesesisestustega 
48. Lõpeta päev samamoodi
49. Hüppa porilompides või tantsi vihma käes
50. Tantsi (kodus, peegli ees ja täiesti kainena)
51. Kui tantsimine on Sinu rida, siis alusta mõne põneva tantsustiili õpingutega
52. Sõida autoga pikemaid vahemaid (täiesti üksi, nautides ümbritsevat)
53. Värskenda oma kodu - kui remondiks resursse ei jagu, siis alusta väikestest asjadest (kasvõi mööbli ümberpaigutamisest)
54. Loo oma kodus süsteem ja kord
55. Korrasta ka kõik sahtlid ja panipaigad
56. Õpi mõnda muusikariista mängima (olgu tegemist siis kitarri, klaveri või shamaanitrummiga)
57. Korrasta oma töökeskkond ning võimalusel muuda ka seal midagi
58. Rangetesse ja värvitutesse keskkondadesse lisa veidi värvi (alustuseks kasvõi kohvikruusi näol).
59. Kanna midagi oranzi (kasvõi aluspesu), see turgutab Su loovenergiat
60. Soeta endale selline poolvääriskivi nagu karneool ja kanna seda endaga või hoia padja all
61. Leia võimalus akvaariumikalade vaatlemiseks
62. Tee midagi sellist, mida Sulle lapsena teha meeldis
63. Pane alates tänasest kõik oma "jaburad" ideed kirja
64. Mõtle endast positiivselt
65. Pööra tähelepanu oma sundmõtetele ja korduvatele käitumismustritele, vajadusel otsi abi nendest vabanemiseks
66. Toitu tervislikult
67. Kuula oma keha ja panusta oma tervisesse
68. Paku hingele seda, mida ta soovib (isegi, kui see on väike lilleõis või töölt "haiguspäeva" võtmine)
69. Tunnusta asju, milles Sa andekas oled
70. Aita kedagi, kes seda vajab
71. Loobu üleliigsest - asjadest ja ka inimestest oma elus (pane energia liikuma)
​72. Armasta! Ennast, elu, loodust ja inimesi!
73. Luba endale kehalisi ja meelelisi naudinguid
74. Tee midagi lapsikut
75. Võta endale aega
76. Hinga sügavalt - oma kõhuga
77. Lisa oma ellu inimesed, kes sind inspireerivad
78. Anna asjadele positiivseid hinnanguid - miski ei ole üdini hea või halb, kõik sõltub sellest, kas meie tass on pooltühi või pooltäis
79. Unista
80. Pane oma unistused kirja
81. Visualiseeri kõike, mida Sa oma ellu soovid.
82. Soovi ja võimalusel sea ka jõukohaseid eesmärke
83. Märka võimalusi ja sünkroonsust
84. Ütle "ei" asjadele mida Sa tegelikult teha ei taha
85. Sea prioriteete (meil kõigil on aega, küsimus on lihtsalt selles, mis on meie jaoks väärtuslik ja mis mitte)
86. Sea ennast alati esikohale
87. Mõista ja aktsepteeri oma vajadusi 
88. Koosta nimekirju (kõigest ja kõigist)
89. Kirjuta oma unistuste elulugu
90. Naerata sümpaatsele võhivõõrale
91. Varusta oma keha vitamiinide ja mineraalidega
92. Püüa näha takistustes varjatud võimalusi
93. Luba endal tunda rõõmu (eriti väikestest asjadest)
94. Saada oma sisemine kriitik puhkusele
95. Puhka ka ise regulaarselt
96. Naudi merekohinat
97. Too oma ellu aroomid (eriti lõõgastavad ja rahustavad)
98. Rikasta oma elu mõne põneva vaimse praktikaga
99. Luba endal tunda kõiki tundeid (ka valu, hirmu ja viha). Ära suru midagi alla.
100. Kasuta negatiivseid emotsioone kütuse või liikuma paneva jõuna ja tee midagi konstruktiivset (st loo midagi) nende tunnete ajendil
101. Märka neid hetki, kui tunned end õnnelikuna.
​
Hoia seda tunnet ja jäta meelde need asjad, mis Sind õnnelikuks teevad (eks ikka selleks, et neid tulevikus üha enam ja enam korrata) :)