 Mäletan, kui väga ma armastasin väikesena lugeda. See oli minu viis unistada, teha läbi sadu erinevaid seikluseid, kogeda ilu, uskuda armastusse ja õnnelikkudesse lõppudesse. Lugemine, muinasjutud ja erinevad lood olid minu viisiks kasvõi korraks sattuda teise reaalsusesse, kogeda midagi täiesti teistsugust. Ma armastasin muinasjutte ja unistamist.
Mida suuremaks ma sain, seda ma neid lugesin. Muinasjutud asendusid "kasuliku" lugemismaterjaliga ja kui mu laps hakkas kooliealiseks saama, kadusid muinasjutud mu elust sootuks. Vähemalt need, mida raamatute kaante vahelt leida võis. Need teised, aga jäid. Tead ju küll - need muinasjutud, mida me juba väikesest peale endale räägime. Need, mis algavad raamatute näitel alguses väga optimistlikult ja imeliselt ning muutuvad radikaalselt peale seda, kui meie lähikondlased meid maapeale toovad ja teevad selgeks, et haldjast ristiemasid, väikeseid nõidasid, printse ja printsesse, imesid, ükssarvikuid, kõnelevaid kasse ja armastust, mis võidab kõik - pole päriselt olemas. Koos selle teadmisega muutusid ka minu muinasjutud. Jutud, mida me räägime iseendale enda, elu ja teiste kohta saavad alguse sellest, mida me pisikesena kogeme. Suuremaks kasvades need jutud muutuvad - sageli kurvemaks, süngemaks ja oi kui palju õnnetumaks. Kuniks sealt kaovad kõik muinasjutule omased jooned - imed, usk, lootus, ootamatud lahendused, õnneliku lõpu ootus ja maagia - ning alles jääb vaid kainestav draama. Neid lugusid on erinevaid. Ühed räägivad meist endist. Sellest, millised me oleme. Õigemini sellest, millisena me end läbi teiste silmade näinud oleme või kuidas me mingite sotsiaalsete normidega suhestume. Milliseid hinnanguid on meile antud ning kuidas me end võrreldes ebarealistlike sotsiaalsete normidega ebapiisavana tunneme. Need on tavaliselt kõige kurvemad ja sado-masohistlikumad lood üldse. Need lood kajastavad meie enda minapilti. Ma olen viimastel aastatel teadlikumalt pööranud tähelepanu sellele mida inimesed (sh. mina ise) enda kohta ütlevad. Kui vähe on enda kohta käivates sõnades soojust, armastust, empaatiat, mõistmist, aktsepteerimist ja kiitust. Kuidas me ütleme endale ja enda kohta asju, mida me ei ütleks isegi oma vihavaenlasele. Päris karm, mis? Siis on meil kogemuslood. Muinasjutud kõigist hirmsatest (jah - imelised kogemuslood vajuvad tahaplaanile, sest ellujäämise seisukohast ei ole mõistusel ilmtingimata vajalik neid aktiivsena hoida) meiega minevikus juhtunud asjadest. Kõik traumaatilised olukorras elavad meie suures sisemises raamatus erinevate muinasjuttudena. Ja me teeme nendest muinasjuttudest omad järeldused, need mõjutavad viisi, mil me edasist elu ja järgmiseid ettetulevaid olukordi kogeme. Nagu igale kolme põrsakese lugejale on igaveseks meelde jäänud, et vaid pühendumuse ja raske tööga ehitatud kivimaja kaitseb suve lõppedes kurja hundi eest, õpetavad meie sisemised "kurja hundi" kogemuslood ehitama üha suuremaid ja kõrgemaid müüre enda ümber. Lisaks lugudele enda ja mineviku kohta on meil veel palju teisi lugusid. Näiteks lood "teiste" kohta. Sest meile on õpetatud, et eksisteerivad "teised" - meist eraldiseisvad olendid, kes on alatasa potentsiaalselt ohtlikud. Ka nendel lugudel on oma taust ja koht meie minevikus. Ühed väga olulised lood on veel need, mis puudutavad meie tulevikku. Lood sellest, mis saab siis, kui me "suureks" kasvame. Millised me oleme, mida teeme ning millisena end näeme võrreldes nende "teistega". Kas kuri hunt sööb meid ära, kas prints saabub õigel hetkel, kas haldjast ristiema viibutab oma võlukepiga meile maailma kauneima ballikleidi. Need lood kajastavad meie sisemist nägemust endast ja elust. Sellest, mida me saame ja mida mitte. Kes me oleme ja kuhu püüdleme. Kuidas meil läheb ja milline on meie elutee. Paljuski on need lood ajendatud meie kogemuslugudest ning toetuvad erinevatele hirmudele. Ma ei räägi lugudest ja muinasjuttudest lihtsalt niisama. Nendega on tegelikult üks päris huvitav värk. Nimelt on need lood palju palju olulisemad, kui me arvatagi oskame. Lisaks meie meeleseisundile, defineerivad need lood ka selle, kuidas me ennast näeme, millisena oma elu kogeme, milliseid valikuid teeme ning milliseks oma tulevikku loome. Need on maagilised lood, millel on imeline võime muutuda reaalsuseks. Reaalsus ei ole aga tegelikult oma olemuselt mitte midagi muud, kui kõige usutavam muinasjutt. Ja me teeme alateadlikult alati kõik endast sõltuva, et muuta meie jaoks kõige usutavamana tunduv muinasjutt reaalsuseks. Las ma räägin lähemalt. Kõige olulisemad muinasjutud on need, mida me räägime enda kohta. Kui me näeme ennast koledate, paksude, üksikute, õnnetute, abitute, ebaõnnestunute ja saamatutena, siis me hakkama alateadlikult tegema valikuid, mis meile seda kinnitaksid. Mulle on väga hästi jäänud meelde üks kunagine uurimus, mille kohaselt oli kõige rohkem kaaluprobleeme nendel inimestel, keda lapsena (sõltumata siis sellest, et nad olid normaalkaalus) paksuks nimetati või kes kogesid ühel või teisel põhjusel oma kehaga seoses häbi. Nendel, kelle teadvuses lugusid ülekaalust ei eksisteerinud, esines väga harva ka reaalseid kaaluprobleeme. Sama lugu puudutab tegelikult ka kõike muud - kui me räägime endale lugusid sellest, kuidas me oleme saamatud ja ebaõnnestujad, hakkame me endale teadmata tegema kummalisi valikuid, mis meil seda kogeda lasevad. Kui me peame ennast vaeseks, ei astu me kunagi samme ega tee valikuid, mis võimaldaksid meil püsivalt vastupidist kogeda. Me taasloome endale pidevalt olukordi, et kinnitada iseendale neidsamu lugusid, mida me endale jutustanud oleme. Kui me arvame, et teised inimesed on oma olemuselt pahatahtlikud ning tahavad meid ainult ära kasutada, siis me hakkame seda üha uuesti ja uuesti kokkupuutel erinevate inimestega kogema. Sõltumata sellest, kas nad siis oma olemuselt on "halvad" või mitte. Kui me tunneme, et me pole armastusväärsed, ei saagi me kunagi kogema tõeliselt armastavaid ja toetavaid suhteid. Ja nii on tegelikult kõigega. See lihtsalt toimib nii - peegelduste ja kinnituste maailm. Lood meie minevikust panevad aluse lugudele meie endi kohta, mis hakkavad omakorda kujundama lugusid maailma ning meie tuleviku kohta. Ja saades aru, et kõigil nendel muinasjuttudel on üks ja sama autor - Sina ise - on võimalik neid lugusid muuta. Muudad lugu ja muutub maailm. Lihtne, eks? Tegelikult ongi lihtne, kõik päriselt suured ja elumuutvad asjad saavad alguse millestki väikesest ja lihtsast - otsusest. Otsust on lihtne teha, kui oled kord juba enda sees toimuvast teadlikuks saanud. Edasi on vaja vaid sisemist ajendit ning püsivust ja järjepidevust. See on ka miski, mis sageli osutub kõige suuremaks väljakutseks. Kuidas uskuda lugusid, millel pole näiliselt mingit tõepõhja all? Kuidas rääkida endale täiesti uut muinasjuttu, kui seda veel täna kogeda ei saa? Eks ikka sama lapsemeelse usu ja lootusega, millega me kunagi lugesime ja kuulasime lugusid päkapikkudest, haldjast ristiemast, ükssarvikutest ja teistest üleelulistest olenditest ning nende seiklustest. Pea meeles, et seda lugu, mida nii Sina kui mina täna kogeme, oleme me loonud mitmeid aastakümneid. Mõned muutused käivad nipsust, teised võtavad pisut aega. ka iga värskelt ilmunud muinasjutt või raamat vajab natuke aega enne, kui see populaarsust kogub. Mõned saavad bestselleriks loetud päevadega, teised koguvad nädalaid või kuid hoogu. Mis on aga kindel - muutus Sinu sisemaailmas - see uus imeline muinasjutt - toob alati kaasa muutuse välises. Selleks, et muinasjutt saaks populaarseks, peab ta olema põnev, ootamatu, maagiline, imeline ja ilus. Ta peab olema tõeliselt hea. Mitte teiste - vaid autori enda jaoks! Ning peaaegu kõik vapustavalt head muinasjutud saavad alguse unistusest. Mida suurem unistus, seda pikema ja maagilisema muinasjutu selle ümber ehitada saab. Ja üks tõeliselt imeline muinasjutt vajab kangelasi, vajab imesid, ilu, armastust ja maagiat! Mis saaks siis, kui me vaataksime üle oma muinasjuturaamatud, paneksime need austusega riiulisse ning alustaksime täiesti uue käsikirjaga? Kohe täna! Sellisega, kus peategelased on üleinimlikud, imelised ja pühad ning kus nad loovad midagi täiesti enneolematut - unelmate ennast, imelisi suhteid, parimaid viise ja võimalusi oma sisemise potentsiaali väljendamiseks? Kas Sina julgeksid muuta oma lugusid teades, et siis muutub peagi ka kõik Sinu elus? Elena
0 Comments
 Loovus on müstiline miski, millest on sageli palju juttu.
Võrdlemisi harva räägitakse aga sellest, mida erinevate konseptsioonide ja teooriate kohaselt üldse loovuseks peetakse. Väärarusaam nagu loovus oleks midagi sellist, mis on osaks saanud vaid vähestele väljavalitutele, ei ole tegelikult tänapäevalgi kuhugi kadunud. Tegelikult on aga loovus loomulik osa meist kõigist ning selleks, et seda väidet kinnitada, on mõistlik rääkida loovuse teoreetilisest ja psühholoogilisest definitsioonist ning taustast. McLeod ja Cropley (1989) leidsid, et loovus on isiksuseomaduste kogum, mis annab inimesele eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uutviisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada. Sama teema edasiarendusena leidsid Cropley ja Urban 2000 aastal, et loovus on asjakohaste ja tõhusate uute ideede loomine. Feldhusen (1999) pidas loovust aga selliste uudsete ideede, toodete, seadmete või kunstiteoste loomiseks, mis meie elu edendavad. Viimast käsitlust kasutatakse sageli ka kaasaegse disaini kontseptsiooni loomisel. Elitaarne vaateviis aga omakorda arvaski, et loovus on vaid andeka vähemuse pärisosa. Nad olid arvamusel, et individuaalne loovus on inimese genotüübiga bioloogiliselt ette määratud ja loovtöös võivad edukalt olla vaid need, kes on sünnipäraselt teistest võimekamad. Tänapäeva psühholoogia on nende vaated ümber lükanud. Egalitaarne vaade seisnes aga selles, et sotsiaalselt hinnatava loomingu tekkeks oli vaja vaid head väljaõppet, innustavat honorari, kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid, tahet ja järjekindlust. Kombinatoorikud mõistavad loomingulise tegevuse all tuntud elementide uutmoodi, uuel otstarbel või uues kohas ühendamisena, mille tulemusel tekib uue tunnetus-, tarbimis- või kunstiväärtusega tulem ehk toode. Arthur Koestleri ("The Act of Creation", 1964) järgi loovinimene lihtsalt seostab, valib, paigutab ümber ja sobitab uudsel viisil kokku olemasolevaid detailteadmisi, ideid, konseptsioone või probleemilahendusviise. Loomingu lähtepunktiks on tema arvates võime harjumuspärast ja tuntut produktiivselt teisiti kasutada ja näha asju teise nurga alt. Tema arvates on loovuse juures tähtsaim oskus näha eraldi ideede ja asjade varjatud ühendusi ning mõista erinevas sarnast. Tema arvates toimub loomeprotsess sageli nn bisotsiatsiooni abil, mida ta määratleb probleemi sellise lahendamisega, kus eesmärgile jõudmiseks laenatakse edasiviiv idee mingist teisest, sageli lähteülesandele väga kaugest valdkonnast. Intuitivistide arvates on eredas isikupärases loomingus esiplaanil pigem vaistlik, intuitiivne pool. Samas ei eita nad ka loogikast ajendatud ratsionalistlikku loogilis-algoritmilist tunnetust. Interaktsionaalse käsitluse kohaselt kujuneb loomingulise tegevuse motivatsioon vastusena sotsiaalse kogukonna väljakutsetele ja nõuetele. Esteetilise või tarbimisväärtusega loominguline produkt omakorda tekib aga looja ja keskkonna tiheda koostoime tulemusel. Ortodoksne psühhoanalüüs käsitleb loomingulise tegevuse põhimotiivina püüdu lahendada inimese sisekonflikte. Psühhoanalüütikute arvates kujutavad paljud taiesed, leiutised ja teaduslikud avastused endast lihtsalt loova natuuri rahuldamata ürgtungide sublimatsiooni ehk siis nö peenemat ja kultuursemat, ühiskonnas vastuvõetavaks tunnistatud väljaelamist. Freudi arvates on loodus kinkinud kunstnikele võime väljendada justnimelt enda loodud teoste kaudu oma kõige salajasemaid psüühilisi nägemusi (mis on sageli isegi nende enda eest varjatud). Psühhoanalüütikute arvates kuuluvad loomingulisus ja loovus nende inimeste inimloomuse latentsete omaduste hulka, mis pääsevad üksnes siis vabalt väljenduma, kui neid järjekindlalt kasutatakse ja arendatakse (just seda tegelikult kõik kunstnikud ja loomeinimesed ka teevad). Ehk oled märganud, et enamik loomeinimesi vastab oma toodete ja teoste inspiratsiooniallikate kohta põiklevalt ning jääb mulje, et neil poleks ka endal selle kohta täielikku selgust (tõenäoliselt oled ka ise vähemalt korra sama kogenud). Tegelikult võivadki loovisiku elus aset leidnud traumad, tema sisekonfliktid ja hingekriisid saada loometöö motivatsiooni liikumapanevaks jõuks. Loomingulise tegevuse tulemusel sündinud taiestest võib väga sageli leida siseprobleemide sümboolseid tähendusi ja paralleele. Klassikaline psühhoanalüüs seletab üsna veenvalt neid juhtumeid, kus loominguline tegevus on saanud tõhusaks hingemure ületamise ja vaimse tasakaalu taastamise vahendiks. California ülikooli biofüüsik Thorton Sargent leidis aga, et loovus on tihedalt seotud psüühiliste häiretega. Tema avastuse kohaselt on vaimse tervise risk eriti kõrge kõigil loometöö aladel, olgu siis tegemist kujutava kunsti, muusika, kirjanduse või mistahes loovalaga. Psühhoosi risk on iseäranis kõrge aga just kunstnikel (lausa 30%). Teine California teadlane, psühhiaater Jon Karlsson nendib aga, et paljudel kuulsatel teadlastel on olnud skisofreenia sümptomeid. Lisaks sellele on geeniuste ja skisofreenikute projektiivtestide vastustes leitud väga palju sarnaseid jooni. Enamik hingeteadlasi on siiski vaatamata avastustele seisukohal, et psüühiliste häirete all kannatavad suurmehed on oma teosed loonud haigushoogude kiuste, mitte tänu nendele. Psühhiaater Frederic Flack aga väidab, et millegi uudsel viisil nägemiseks, peab olema normidest piisavalt vaba ja olema seejuures võimeline taluma tähelepanu äratamata kinnistunud sotsiaalsete normide toetajate sageli väga julma kriitikat. Ka tema leidis, et neuroosid ja psühhoosid pigem takistavad, kui kergendavad loomingut. Loovuse kõrgfaase saadab tema hinnangul sageli depressioon ja samas võib kestev masendusperiood olla tihti lihtsalt peatse loomingulise tõusu märk. Mitmefaktoriteooriates (Joy Paul Guilford jt) mõistetakse aga loovust kindla hulga osiste, tunnuste ehk vaimsete elementaarvõimete struktuurina. Kompensatsiooniteooria esindajad ( E. Torrance jt) peavad loomingu keskseks osaks suutlikkust täita puuduva info tingimustes teabelüngad ja tuua esile edasiviivaid hüpoteese, ideid ja lahendusvariante. Kognitivistliku psühholoogia käsitleb loovust, kui teadmiste varamut kaardistavat ja struktureerivat tunnetustegevust, mis viib konkreetse probleemi lahendamiseks kõlblike uute ideede ja hüpoteeside esitamisele. Nende seisukohast ei ole elav kujutlusvõime ja originaalsus veel loovuse tõendid. Küll aga iseloomustavad omamoodi mõtlemisviis ja lopsakas fantaasia suurepäraselt nii lapsi, kui ka psühhopaate. Humanistlik psühholoogiasuund (Abraham Maslow, Gordon Allport, Erich Fromm jt) ei eita loometöö terapeutilist tähendust, kuid samas peab loova isiksuse eredaimaks tunnusjooneks püüdlemist küpse, terve ja harmoonilise eneseväljenduse poole. Humanisti arvates ei ole loomingu põhimõtivatsiooniks mitte sisepinge lahendamine, vaid oma kõrgemate vajaduste rahuldamine. Humanistlik eluvaade väärtustab seeläbi ka väga kõrgelt loomingulise harrastuse või tööga kaasnevat vaimset ärksust, tegevusse keskendumist ja isiksuslike võimete arendamist. Frommi kohaselt lubab loov hoiak ületada oma "mina" piiratuse, tunneteda maailmaga samastudes seda "tõelisemalt", vahetumalt ning moonutusvabamalt. Samuti vabaneda sel moel alateadliku hirmu ja ärevuse kammitsatest. Loovus ei peegelda mitte psüühilise häire ilmingut, vaid on pigem tervise tõestus. Sarnaselt psühhoanalüüsile, rõhutab ka humanistlik psühholoogiasuund loomingus alateadvuse osakaalu. Samuti osutavad mõlemad kontseptsioonid kahjutoovale toimele, mida võib tekitada inimese loovale algele repressiivne ja tasalülitav ühiskond. Hoopis põnevalt mõtestab loovust aga Jaapanis (zen) ja Hiinas (chan) levinud mahajaana-budism. Zen näeb isiksusliku kasvu allikaid aurotiteedivaba vaimse iseolemise saavutamises, spontaansuse lisandumises ja virgumisalge (buda-meele) arengus. Loova eneseteostamise tõketena nähakse ennekõike isiksusliku terviklikkuse ja seesmise vabaduse puudumist ning konvergentse ja jäiga mõtteviisi domineerimist intuitiivse tajumise üle. Loovalt ennast teostava elamisviisi harrastamiseks soovitab zen asendada elu kontseptuaalne käsitlusviis selle vahetu tajumisega isiklike muljete, intuitiivse taju, kogemuste ja elamuste kaudu. Kontseptuaalne (kindlas raamis ja mõtteviisis kinni) teadmine ja raamatutarkus ei saa mitte mingil juhul asendada vahetu kogemusega omandatud teadmist. Oma loova väljenduse tugevaks toeks on zeni kohaselt püüd meele otsesusele, lihtsus, sirgjoonelisus ja siirus. Tegelikult on zen mõjutan Jaapani kultuuri arengut enam, kui mistahes muu filosoofilis-religioosne suund. Haikud, lilleseadekunst, no-teater, karate, kalligraafia, iluaiad, teetseremooniad, jaapani maalikunst, meditatiivne muusika jpm - kõik need meid vaimustavad Jaapani traditsioonilise kunsti avaldumisvormid on saanud tugevad arenguimpulssid justnimelt zeni loovust õilistavat vaimsusest. Niisiis, kas Sa tõesti saad peale kõigi nende teoreetiliste käsitluste lugemist öelda, et kusagil Sinu sees ei ela suur loovus? Artikli kirjutamisel olid väga abiks Anti Kidroni raamat "Leidlik meel" ja Henry Gleitman, James Gross, Daniel Reisbergi "Psühholoogia".  Holistilise maailmavaate kohaselt on inimese keha, hing, tunded ja mõistus ühtne tervik. See tähendab omakorda seda, et kõik Sinu mõtted ja tunded mõjutavad Su füüsilist tervist. Tervik püüab alati säilitada tasakaalu ning selle puudumine mistahes süsteemi osas viib kogu terviku tasakaalust välja. Loovus on samuti üks lahutamatu osa sellest suurest ja terviklikust süsteemist. Häiritud tasakaal ongi omakorda üheks peamistest põhjustest, miks paljud inimesed ei suuda leida ühendust oma sisemise loovusega. Tõenäoliselt oled Sinagi kuulnud tšakratest - inimese peenkehas paiknevatest energiakeskustest. Nad on selgrookanalit läbivad väekeskused, millel on väga suur mõju Su tervisele, meeleolule ja üldisele seisundile. Tšakrad on otseselt seotud sellega, kuidas Sa ennast füüsiliselt, emotsionaalselt ja vaimselt tunned, kui terve, elujõuline ja aktiivne Sa oled ning kuidas Sa universumi ja end ümbritsevate inimestega suhestud. Tšakra on terminina pärit sanskriti keelest ning tähendab pöörlevat ratast, mis kiirgab energiat. Ehkki inimkehas on tuhandeid tšakraid, kasutatakse tänapäeval Läänes kõige enam seitsme peamise ja kõige suurema energiakeskusega süsteemi. Tšakrate süsteem pärineb algselt hinduismi ja budismi vaimsetest praktikatest. Tänapäeval kasutatakse tškrate süsteemi kõige sagedamini India traditsioonilisest meditsiinist ajendatud praktikates, alternatiivmeditsiinis ning otseloomulikult joogas. Kogu tšakrasüsteem on üles ehitatud tasakaalule. Kõik tšakrad on väga peenel tasandil omavahel ühendatud ning ühe tasakaalutus (blokeering või ülefunktsioneerimine) viib ka teised tasakaalust välja. Ehkki tšakrate teema on tohutult põnev ja sellest võikski kirjutama jääda, on loovuse seisukohast kõige olulisem teine, oranzi värvi sakraaltšakra (seksuaaltšakra). 7. Kroontšakra - ühendus kõiksuse ja infoväljaga, õndsus, lõpmatus. 6. Kolmas Silm - intuitsioon, tunnetus 5. Kurgutšakra - kommunikatsioon, oma tõe järgi elamine, eneseväljendus. 4. Südametšakra - kaastunne, tingimusteta armastus. 3. Päikesepõimik - vägi, tahe, jõud. 2. Sakraaltšakra - seksuaalsus, loovus, kirg, elujõud, naudingud. 1. Juurtšakra - baasvajadused, turvatunne, ellujäämine. Füüsilises kehas asub sakraaltšakra käelaba laiuselt nabast allpool. Kui Su sakraaltšakra on tasakaalus, siis usaldad Sa täielikult elu voolamist. Sa naudid elu, suhtud sellesse kirglikult ning Sul on väga tugev loomisjõud. Geniaalsed ideed, uuenduslikud lahendused ja loovus voolavad Sinu sees vabalt ning Sul on alati hea ühendus oma sisemise loojaga. Kogu looming - olgu tegemist luule, maalikunsti, graafilise disaini või geniaalse äriideega, saab alguse just sellest tšakrast. Ka elu suurim looming - laps - saab alguse just sellest energiakeskusest. Tasakaalus sakraaltšakraga oled aldis jagama oma emotsionaalseid ja materiaalseid resursse teistega ning Sa tead, et ka küllus on pidevas voolamises ja seda jagub kõigile. Sa mõistad oma sügavat sisemist intiimsust ning Sinu suhted Su partneri, sõprade ja ümbritsevate inimestega on loovad, tähendusrikkad ja kvaliteetsed.  Sakraaltšakra püsib kõige paremini tasakaalus siis, kui Sa tõeliselt naudid oma elu (sh suhteid ja tööd) ning jagad seda rõõmu ka ennast ümbritsevate inimestega. Kui sakraaltšakra on tasakaalust väljas, siis on Sul raske austada ennast ja Sind ümbritsevaid inimesi. Samuti ei tunne Sa kuigi tugevat ühendust oma hingega. Sageli väljendub see armukadeduse, viha, võimu- ja omamishimu või süütundena. Ka arvukad pealiskaudsed suhted on märk tasakaalust väljas sakraaltšakrast. Sageli viib blokeerunud sakraaltšakra oma keha ja seksuaalsuse häbenemiseni, probleemideni seksuaalelus ning võimetuseni kogeda erinevaid elulisi naudinguid. Blokeerunud sakraaltšakraga puudub Sul ka ühendus oma loovusega - Sa ei suuda spontaanselt uuenduslikke ideid genereerida ning leida nö kastist väljas lahendusi. Liialt aktiivne tšakra omakorda võib vastandina põhjustada liigset eneseeksponeerimist. Varem või hiljem avalduvad sakraaltšakra (suuremad) blokeeringud ka füüsilises kehas - tavaliselt seotuna suguelunditega, aga ka põie- ja peensooleprobleemide ning alaselja valudena. Kuidas aga saaks kiirelt ja hõlpsalt nö koduste vahenditega sakraaltšakrat tasakaalustada? Sakraaltšakra värv on oranz. Kui Sa tunned, et Su sakraaltšakra ei pruugi päris tasakaalus olla, siis on hea kanda just seda värvi riideid. Kui oranz ei ole päris Sinu värv, siis võid alustada väikestest asjadest - näiteks selles värvitoonis aluspesu soetamisest või (naisena) oma varbaküünte oranziks lakkimisest. Oranzi värvi on hea kasutada ka kodus ja ka töökeskkonnas (eriti, kui Su töö eeldab Sult loovat mõtlemist või millegi uudse loomist). Kui keskkonna oranziks muutmine on Sinu jaoks natuke radikaalne, siis võid alustuseks oma töölauale tõsta ühe oranzi kruusi või kausi mandariinidega. Sakraaltšakra tasakaalustamisel on suureks abiks poolvääriskivid. Eriti tugevat mõju avaldab sakraaltšakrale karneool. Lisaks karneoolile avaldavad sakraaltšakrale mõju ka kuldtopaas, tuliopaal, korall ja ookeani jaspis. Kanna poolvääriskivi taskus, ripatsina kaelas, võruna käel või aseta näiteks enne magamaminekut paarikümneks minutiks oma sakraaltšakrale. Öösel võid teda vabalt padja või madratsi all hoida. Mina olen sageli karneoole rullplaastriga ööseks kehale teipinud, seega ka selles osas tasub olla loov. Metallidest resoneerub sakraaltšakraga tina. Sakraaltšakra loomulik olek on vedel. Seetõttu on voolav vesi väga hea abiline selle tšakra tasakaalustamisel - lõõgastu regulaarselt dušši all ning võimalusel kümble jões või meres. Väga hea viis sakraaltšakra avamiseks on vaba, vahetu ja ennastunustav tantsimine. Mitte purjuspäi ööklubis, vaid näiteks üksi kodus peegli ees oma puusade vabalt Ladina-Ameerika rütmide järgi liigutamine. Kui see tundub Sinu jaoks esialgu liiga pöörase ja kummalisena, siis proovi alustuseks hula-rõnga keerutamist. Pane oma puusad liikuma ja mis kõige tähtsam - naudi ennast selles protsessis. Sakraaltšakrale meeldib ka kuuvalgus. Seega on Sul nüüd veel üks väga hea põhjus õhtul pikamale jalutuskäigule minna. Eeterlikest õlidest, aroomidest ja vürtsidest on sakraaltšakraga seotud vanill, mõru apelsin, sandlipuu, pipar ja ylang-ylang. Too julgelt üks või lausa mitu neist oma argiellu. Sakraaltšakra toidud on eestkätt oranzid naturaalsed toituained (nt. porgandid, apelsinid ja mandariinid), aga ka kõik muud rikkalikku maitseelamust pakkuvad road ning otseloomulikult rohke vedelik. Sakraaltšakra tasakaalustamiseks mõjuvad kõige-kõige paremini siirad ja vahetud positiivsed emotsioonid - õnn, rahulolu ja rõõm. Blokeerunud tšakraga on neid aga raske, kui mitte võimatu neid igapäevaselt tunda. Seetõttu oleks hea, kui leiaksid alustuseks iga päev õige pisut aega tegelemaks sellega, mida Sa tõeliselt naudid - olgu see siis muusika kuulamine, laulmine, mõni käsitöö, maalimine vms. Eriti hea oleks see, kui suudaksid oma tegevuse käigus midagi luua! Seejuures on oluline, et Sa ei keskenduks tulemusele, vaid naudiksid protsessi. Isegi, kui Su ratsionaalne mõistus tõrgub veel täna loovusest holistilises võtmes mõtlemast, ei ole Sul ju tegelikult midagi kaotada, kui proovid mõne eelpool mainitud soovitustest oma argiellu tuua. Mine Sa tea, kui palju loovust, rõõmu ja õnne on Su sees tallel - vaikselt ja kannatlikult unelemas ning väikest Sinupoolset lüket ootamas!   Üks hea tuttav esitas mulle hiljuti ülimalt põneva väljakutse - nimetada jooksvalt ja igasuguseid abivahendeid kasutamata 30 lihtsat ja käepärast viisi loovuse turgutamiseks ning inspiratsiooni leidmiseks.
Otsustasin lati pisut kõrgemale nihutada ja panin kirja hoopis 101 ideed. Ehk leiad Sinagi siit mõne põneva idee või äkki inspireerib see nimekiri Sind hoopiski enda oma koostama. 101 lihtsat viisi oma loovenergia turgutamiseks: 1. Mine metsa jalutama (viibi looduses) 2. Jäta jalutuskäigu ajaks telefon koju 3. Talleta meenutamist väärt hetked oma mällu, mitte fotole 4. Kasuta vaba hetke millegi põneva kritseldamiseks 5. Vali tööle sõitmiseks uus või ebatavaline tee/marsruut 6. Mine täiesti üksi kinno või kohvikusse ja jälgi inimesi 7. Hakka pidama päevikut 8. Mine reisile 9. Võta ette üks põnev matk (taaskord ilma telefonita) 10. Tutvu uute inimestega 11. Katseta uusi asju ja tegevusi 12. Katseta uusi maitseid (jah, see tähendab ka näiteks lõuna söömist uues kohvikus) 13. Murra rutiini - külasta kodupoe asemel vahel näiteks mõnda suurema kaubanduskeskuse hüpermarketit või vastupidi 14. Loe muinasjuturaamatuid 15. Vaata multikaid (või filme, mida Sa tavaliselt kunagi ei vaataks) 16. Soeta mõni täiskasvanutele mõeldud värvimisraamat ja... värvi! 17. Õpi selgeks mõni uus ja ebatavaline oskus 18. Nihuta piire ja tee midagi täiesti meeletuna tunduvat 19. Külasta mõnda näitust või väljapanekut 20. Jaluta oma lapsepõlve kodutänavatel 21. Külasta mõnda erilist kohta oma minevikust 22. Külasta põnevaid Eesti väekohtasid, millest Sa võibolla veel kuulnudki pole 23. Mine mõnda põnevasse laagrisse või retriiti (ka SPA sobib hästi) 24. Leia endale mõni põnev koolitus või kursus 25. Laula (kasvõi dušši all või üksi autoroolis olles) 26. Joonista, kritselda või maali 27. Heegelda, koo või õmble midagi valmis 28. Valmista oma kätega endale midagi ilusat 29. Kui Sul on laps, siis kuula tähelepanelikult tema juttu ja ela sisse tema mängudesse 30. Kui Sul pole last, siis veeda võimalusel aega väiksemate lastega - nad on tohutult inspireerivad 31. Katseta köögis - retsepti järgimise asemel tee midagi täiesti uut, leia inspiratsioon endast 32. Anna spordile võimalus - mine jooksma või sõida rattaga 33. Avasta põnev joogamaailm 34. Mediteeri (soovitatavalt iga päev) 35. Või veeda igapäev natuke aega täielikus vaikuses 36. Ümbritse end positiivsete ja energiliste inimestega 37. Naera - täiesti niisama ilma igasuguse mõjuva põhjuseta (tee seda iga päev) 38. Vaata videosid ülinunnudest ja naljakatest lemmikloomadest 39. Vaata videosid sellest, kuidas naised autosid pargivad 40. Osta endale midagi täiesti ebapraktilist, aga see-eest ilusat (soeta midagi sellepärast et Sa tahad, mitte ei pea) 41. Poputa ennast - koori, kreemita jnejne. 42. Alusta iga hommikut duššiga (voolav vesi paneb energia liikuma) 43. Käi sageli ujumas (ja ka saunas) 44. Luba endale regulaarset massaazi 45. Lase enda eest hoolitseda 46. Vabane muremõtetest (Sa ei saa muuta seda, mis oli ja sageli ei muuda mõtlemine ja muretsemine ka seda, mis alles ees) 47. Alusta hommikut positiivsete enesesisestustega 48. Lõpeta päev samamoodi 49. Hüppa porilompides või tantsi vihma käes 50. Tantsi (kodus, peegli ees ja täiesti kainena) 51. Kui tantsimine on Sinu rida, siis alusta mõne põneva tantsustiili õpingutega 52. Sõida autoga pikemaid vahemaid (täiesti üksi, nautides ümbritsevat) 53. Värskenda oma kodu - kui remondiks resursse ei jagu, siis alusta väikestest asjadest (kasvõi mööbli ümberpaigutamisest) 54. Loo oma kodus süsteem ja kord 55. Korrasta ka kõik sahtlid ja panipaigad 56. Õpi mõnda muusikariista mängima (olgu tegemist siis kitarri, klaveri või shamaanitrummiga) 57. Korrasta oma töökeskkond ning võimalusel muuda ka seal midagi 58. Rangetesse ja värvitutesse keskkondadesse lisa veidi värvi (alustuseks kasvõi kohvikruusi näol). 59. Kanna midagi oranzi (kasvõi aluspesu), see turgutab Su loovenergiat 60. Soeta endale selline poolvääriskivi nagu karneool ja kanna seda endaga või hoia padja all 61. Leia võimalus akvaariumikalade vaatlemiseks 62. Tee midagi sellist, mida Sulle lapsena teha meeldis 63. Pane alates tänasest kõik oma "jaburad" ideed kirja 64. Mõtle endast positiivselt 65. Pööra tähelepanu oma sundmõtetele ja korduvatele käitumismustritele, vajadusel otsi abi nendest vabanemiseks 66. Toitu tervislikult 67. Kuula oma keha ja panusta oma tervisesse 68. Paku hingele seda, mida ta soovib (isegi, kui see on väike lilleõis või töölt "haiguspäeva" võtmine) 69. Tunnusta asju, milles Sa andekas oled 70. Aita kedagi, kes seda vajab 71. Loobu üleliigsest - asjadest ja ka inimestest oma elus (pane energia liikuma) 72. Armasta! Ennast, elu, loodust ja inimesi! 73. Luba endale kehalisi ja meelelisi naudinguid 74. Tee midagi lapsikut 75. Võta endale aega 76. Hinga sügavalt - oma kõhuga 77. Lisa oma ellu inimesed, kes sind inspireerivad 78. Anna asjadele positiivseid hinnanguid - miski ei ole üdini hea või halb, kõik sõltub sellest, kas meie tass on pooltühi või pooltäis 79. Unista 80. Pane oma unistused kirja 81. Visualiseeri kõike, mida Sa oma ellu soovid. 82. Soovi ja võimalusel sea ka jõukohaseid eesmärke 83. Märka võimalusi ja sünkroonsust 84. Ütle "ei" asjadele mida Sa tegelikult teha ei taha 85. Sea prioriteete (meil kõigil on aega, küsimus on lihtsalt selles, mis on meie jaoks väärtuslik ja mis mitte) 86. Sea ennast alati esikohale 87. Mõista ja aktsepteeri oma vajadusi 88. Koosta nimekirju (kõigest ja kõigist) 89. Kirjuta oma unistuste elulugu 90. Naerata sümpaatsele võhivõõrale 91. Varusta oma keha vitamiinide ja mineraalidega 92. Püüa näha takistustes varjatud võimalusi 93. Luba endal tunda rõõmu (eriti väikestest asjadest) 94. Saada oma sisemine kriitik puhkusele 95. Puhka ka ise regulaarselt 96. Naudi merekohinat 97. Too oma ellu aroomid (eriti lõõgastavad ja rahustavad) 98. Rikasta oma elu mõne põneva vaimse praktikaga 99. Luba endal tunda kõiki tundeid (ka valu, hirmu ja viha). Ära suru midagi alla. 100. Kasuta negatiivseid emotsioone kütuse või liikuma paneva jõuna ja tee midagi konstruktiivset (st loo midagi) nende tunnete ajendil 101. Märka neid hetki, kui tunned end õnnelikuna. Hoia seda tunnet ja jäta meelde need asjad, mis Sind õnnelikuks teevad (eks ikka selleks, et neid tulevikus üha enam ja enam korrata) :) |
RSS Feed